Big Air EMV Open 2017 Otepääl

Sport ja fotograafia

Spordi pildistamine erineb veidi sellepoolest, et seda ei saa pildistada ala tundmata - oodates, et sportlane keda pildistad, teeks midagi, ning siis kadreerida ja fokuseerida. Kui kõik see saaks tehtud, oleks õige hetk lootusetult maha magatud ja tulemuseks tühi kaader. Töö atleetidega ja selle eripära on, et ei saa öelda stopp ja võta nüüd selline asend, vaid tuleb tunda nende harjumusi, et teada mida sportlane teeb ja milline on tema kehahoiak.
Saades sportlasest väga efektse kaadri sellest, kus asi veidi nihu läheb ning tundub, et see on vast vägev kaader, siis sportlase jaoks on pilt sellest, kuidas ta kaotas (välja arvatud juhul, kui vaatamata väikesele äpardusele näitas ta üles meistelikust ning sellest puhtalt välja tuli).

Loomuliku valguse sidumine tehis valgusega

Enne töö alustamist tuli teha kindlaks, millisest suunast paistab päikesevalgus ja kuidas on võimalik seda kasutada ning milliseid tulesid kasutatakse mäe valgustamiseks, kuna finaalsõitude ajaks oli oodata päikese kadumist. Selgus, et mäetulede näol on tegemist tavaliste öistelt tänavatelt tuttavate lampidega. Kuna selliste valgus on kollakasroosa ja valge lumi värvub just peamise valgusallika tooni ning peegeldab seda edasi ka sportlastele, sai selgeks, et WB määramiselt tekib probleeme.

Asjad ei lähe enamasti plaanipäraselt

Olgu selleks siis ootamatu ilmamuutus, rajaolude muutumine või midagi muud. Alati peab olema valmis ootamatult esilekerkivateks muutusteks ja omama plaani B. Välguga pildistades tuleb arvestada, et lambil on laadimisaeg ning ei saa teha sarivõtet, et ehk mõni pilt kõlbab. On ainult üks võimalus ja pilt peab õnnestuma ning selline pildistamine eeldab põhjaliku eeltööd.

Valguse muutumist ei pidanud kaua ootama. Finaalvõistlused viibisid oma 30 minutit ja kogu valmismõeldud valguslahendus kippus vaikselt kiiva kiskuma. Sai selgeks, et loojuva päikese taustal lõpuni välja ei vea ja enne ürituse lõppu kaob see mäe taha. Seega tuli valguslahendus ringi mõelda ja lisada juurde tehisvalgust. Pildi kvaliteedi parandamiseks tuli vähendada kaamera ISO tundlikkust ja valguse juurde saamiseks keerata ava rohkem lahti ning säriaeg muuta 1/400s peale, sealjuures jälgides, et kollakasroosa mäetulede valgus pilti väga sisse ei tuleks. Sai valitud küllaltki kõrge ava (f/8), et fookusega eksimise vältimiseks oleks võimalikult palju teravat ala. Fokuseeritav piirkond tuli eelnevalt paika panna ja jääda ootama hetke, mil sportlase hüpe jõuab kohta, kuhu on valgus suunatud. Suhteliselt kõrged avad on ka üldiselt minu stiilis esindatud, kuna võimaldavad saavutada suurema teravussügavuse ja dünaamilise ulatuse ning detailsema foto.